Tüdruk välismaalt

Eriti võluv ja poeetiline on Friedrich Schilleri luuletus "Mädchen aus der Fremde". Nagu enim kaubeldav tõlgendamine sellest, mida tütarlaps tähistab, nähakse kunsti iseenesest.

Friedrich Schiller kirjutas tütarlapse luuletuse 1796

• Friedrich Schiller, kelle tegelik nimi oli Johann Christoph Friedrich von Schiller, sündis 1759. aastal ja suri 1805. aastal.
• Vaid 22-aastaselt (1781) avaldas ta "Röövlid", mida peetakse siiani tema teostest tuntuimaks.
• Ta kirjutas luuletuse “tüdruk”, kui ta oli 37 -aastane (1796); selleks ajaks oli ta küps mees.
• Kolm aastat hiljem tõsteti ta aadliks.


Goethe ja Schiller - võrdlevalt seletatud mehepilt kahe peamise mõtleja vahel

Johann Wolfgang von Goethe ja Friedrich Schiller olid suurepärased luuletajad ja suurepärased ...

instagram viewer
• Ta polnud mitte ainult luuletaja, vaid ka filosoof ja ajaloolane.
• Koos Christoph Martin Wielandi, Johann Wolfgang Goethe ja Johann Gottfried Herderiga moodustab ta Weimari klassika nn "neli tähte".

Friedrich Schilleri luuletuse väline struktuur

• Luuletus "Välismaine tüdruk„Koosneb kuuest neljast värsist koosnevast stroofist.
• Üksikute salmide mõõdik on läbivalt jambiline.
• Väited on kirjutatud risti riimis.
• Lüürilise teose jutustaja jääb anonüümseks, tüdruku ilmumise lugu kaugest riigist jutustatakse objektiivselt, puudub lüüriline mina.

Lüürikateose kokkuvõte

• Friedrich Schilleri luuletus räägib anonüümsest kaunist tüdrukust, kes külastab igal kevadel karjaste rühma.
• Ta kingib lilli ja puuvilju, ei taha kelleltki midagi vastu ja kingib sõbralikult, kuid kaugel.
• Armastajaid nähes annab ta eriti soojalt ja hea meelega.
• Luuletusel pole süžeed, see kirjeldab lihtsalt salapärase tüdruku korduvat rõõmsat välimust.
• Puuduvad andmed selle kohta, kust tüdruk tuli või kuhu ta kadus.

Võimalus tõlgendada "Tüdruk välismaalt"

• Igaüks, kes loeb Friedrich Schilleri luuletust “Tüdruk võõrast”, saab peagi aru, et see armas olend ei saa tegelikult olla elav inimene.
• Paljud kirjandushuvilised on seda meelt, et tüdruk on kunsti enda kehastus.
• Just sellepärast, et te ei saa kunsti sundida, see tuleb teile nagu muusa ja annab teile kingitusi, on see tõlgendamisvõimalus väga tõenäoline.
• Pidev tagasipöördumine teatud ajahetkel (tüdruk ilmub kevadel kaugelt) on samuti märge juhtige tähelepanu sellele, et kunst ei ole miski, mis on seal igavesti, vaid et tuleb oodata, millal musa „suudleb” tahe.
• Eriti armastajad, kelle intuitiivset taju avardab nende emotsionaalne meeleseisund, on tüdruku müstilise soosingu suhtes vastuvõtlikud.
• Sel ajal, kui Friedrich Schiller seda luuletust kirjutas, vaatas ta uut viisi oma luulekunsti vaatamiseks, ta tahtis oma ideed süžee taha panna ja anda lugejale rohkem võimalusi ise mõtiskleda vormi.