Mis on osalised?
Liitmoodid moodustatakse mineviku osastavaga ning minevikku I ja minevikku II kasutatakse lauses omadussõnana või määrsõnana. Siit saate teada, mis on osalaused ja kuidas neid kasutada.
Osaleb omadus- ja määrsõnana - nii tuleks neid kasutada
Järgnevalt saate teada, mis on I ja II osa ning kuidas neid lauses kasutatakse.
- Osaline I (või olevik) on moodustatud tegusõna põhivormist. Osalise moodustamiseks lisage infinitiivi lõppu “d”. Praegune „langema” osalause on seega „kukkumine”.
- Osalist saab kasutada lauses omadussõnana. Näiteks võite luua sellise lause: “Langev õun on punane.” Selles lauses on “kukkumine” omadussõna, mis viitab “õunale”.
- Praegust käändsõna saab kasutada ka määrsõnana. Lauses “Mees veereb põrandal, karjub” määrab tegusõna “mühisev” osalause.
Mida peaksite teadma liitvormide kohta
Järgnevalt saate lugeda, millised aktiivsed ajavormid moodustuvad mineviku osastavaga ja millised osastised on passiivsed.
Tuvastage verbaalsed osad - kasulikud näpunäited
Kõigil pole seda grammatikaga. Koolis tuleb aga ...
- Minevikulause nimetatakse ka mineviku osastavaks. Mineviku osastava osa moodustamiseks tuleb sõna juure ette panna silp “ge” ja seejärel lisada “-t” või “-et” või ebaregulaarsete verbide korral silp “- et ”.
- Osalise II korral moodustatakse aktiivses ajas liitühendajad. Nii täiuslik täiuslik ("Hiir sõi juustu") kui ka minevikus täiuslik ("Hiirtel oli juust söödud ”) ja tulevikuaeg II (“ Hiir on juustu ära söönud ”) mineviku osastavaga haritud.
- Ka II osalise puhul moodustuvad kõik vormid passiivse häälega. Passiivse häälega vormid võiksid välja näha sellised: "Mind on nähtud", "Sind armastatakse" või "See leiti".
Kui kasulik see artikkel teile on?
