Millal oli antiikaeg?

Antiik – periood

Antiikaja ajastu ulatub umbes aastasse 800 eKr. Chr. kuni umbes. 500 pKr Chr.

Lähtepunktiks on algav Kreeka riigi kujunemine 8. sajandil. sajandil eKr. Chr. samas kui antiikaja lõpu kohta on kaks võimalikku dateerimist. Ühelt poolt aasta 476 pKr. Chr. milles langes Lääne-Rooma impeerium ja teiselt poolt aasta 565 pKr. Chr. kus suri Ida-Rooma keiser Justinianus.

Kreeka ja Rooma antiik

Iidsest ajastust rääkides on geograafilises fookuses Vahemeri. Põhirõhk on kreeka ja rooma keelel Lugu tehinguid. Selle üheks põhjuseks on mõlema kultuuri tohutu mõju. Vana-Kreeka avaldas olulist mõju ka roomlastele Kultuur mistõttu võib paralleele leida paljudes aspektides, näiteks religioonis.

Vana-Kreeka

Kreeka antiikaja algust tähistas nn suur kolonisatsioon. See toimus alates 8 kuni 6. sajandil v. Chr. hoidis ja levitas kreeka keelt Keel ja Vahemere kultuur. Kreeklased asusid elama Egeuse merele ja Väike-Aasiasse. aastal 4 sajandil v. eKr Makedoonia kuninga Aleksander Suure ajal levisid kreeklased veelgi kaugemale – kreeklaste ülemvõim ulatus peaaegu Indiani. Ajastu

hellenism.

Vana-Kreeka on eriti tähelepanuväärne oma poliitiliste, teaduslike ja kultuuriliste saavutuste poolest. Näiteks võib demokraatia päritolu otsida Vana-Kreekast. Niinimetatud Pööningu demokraatia arenes välja aastatel 600–450 eKr.

Pärast seda, kui Kreeka võitis Pärsia sõdades (449 eKr. Chr. – 499 eKr eKr) tekkis, sai sellest suur Euroopa suurriik.

Eriti tuntud on Vana-Kreeka filosoofid ja poeedid, kelle teoseid loetakse ja arutatakse ka tänapäeval. Kõige tuntumate hulka kuuluvad:

• Platon
• Sokrates
• Aristoteles
• Homeros

Vana-Rooma

Legendi järgi algab 8. sajandist ka Vana-Rooma ajalugu. sajandil v. Chr. Sest väidetavalt suri Rooma linn aastal 753 eKr. Chr. asutasid kaks venda Romulus ja Remus. Tegelikult aga viitavad arheoloogilised tõendid, et see oli alles 7 sajandil v. Chr. on toimunud erinevate asulate ühinemine. Rooma puhul on küsimus linna järkjärgulises asutamises.

Rooma oli alguses tugevalt etruski ja linna esimesteks kuningateks olid etruskid (etruskid = Põhja-Kesk-Itaalia rahvas). 6. aasta alguses sajandil v. Chr. Roomlastel õnnestus aga etruskide kuningad välja tõrjuda, mis võimaldas aastal 509 eKr. Chr. Rooma vabariigi asutamine (res publica lat. = avalik asi). Roomlased hülgasid monarhia, mistõttu ei võimaldanud Rooma Vabariigi poliitiline süsteem ainuvalitsemist. Ainult kriisiaegadel sai diktaatori ametisse panna piiratud ajaks.

Sellest hoolimata oli Julius Caesari adopteeritud poeg ja õepoeg Octavianus (hiljem Augustus), Rooma 27 eKr. Chr. muutuda impeeriumiks. Augustus oli Rooma esimene keiser ja keiserlik periood (mida nimetatakse ka printsiks) kestis kuni Rooma impeeriumi langemiseni.

The Rooma impeerium iseloomustas eriti selle jõuline laienemine, mis oli nii juba 2 sajandil v. Chr. saada maailmavõimuks.

Antiikaja epohh kestis ca. 800 eKr Chr. kuni 476/565 pKr Chr. Nende enam kui 1200 aasta jooksul arendasid ja levitasid Vana-Kreeka ja Rooma oma kultuuri, kunsti, religiooni ja poliitika. Kuid nad pidasid ka lahinguid oma valitsemise tugevdamiseks, kaitsmiseks ja laiendamiseks.