Armastamise kunst, Erich Fromm

instagram viewer

Kas olete Erich Frommi raamatut lugenud? Ei? Peaksite, sest see on kindlasti lugemist väärt. Tema raamatus "Armastamise kunst" on oluline, et ka sina armastuses aktiivselt osaleksid.

Armastamise kunst pole nii lihtne.
Armastamise kunst pole nii lihtne.

Kokkuvõte raamatust "Armastamise kunst"

Erich Fromm püüdis "Armastamise kunstist" midagi teada saada.

  • Erich Frommi jaoks on armastus nii-öelda seotud tööga. Sest kui sa ise aktiivselt ei tegele, siis see ebaõnnestub. Fromm kirjutab oma raamatus, et armastus on "tegevus", mitte "passiivne afekt". Tema jaoks tähendab see, et peaksid edasi arenema ja mitte armuma.
  • Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et partnerluses tuleks arendada enda isiksust. Passiivselt diivanil lebamine ja diivanikartuliks saamine on partnerlusele mürk.
  • Elus pole täitumist, kui sa ei vaata teisi inimesi ja eelkõige oma partnerit. Frommi sõnul seostatakse armastust alandlikkuse, distsipliini ja usuga. Oluline on teist objektiivselt tunda ja aktsepteerida.
  • Et armastada ja olla armastatud, tähendab see vastutustunnet ja valmisolekut oma partneri eest hoolitseda. Igaüks peaks nägema inimesi sellisena, nagu nad on. Erich Frommi jaoks tähendab see, et iga inimene on ainulaadne. Partner peaks saama areneda.
  • Romaani kirjutamine – näpunäiteid

    Paljud inimesed, kes armastavad lugeda, unistavad kunagi oma elu jooksul ise romaani kirjutamisest. Sageli…

  • "Armastamise kunst" kirjeldab ka religioosset tasandit. Inimesed peaksid ühinema. Samuti pole Jumal Frommi jaoks irratsionaalne, kuigi inimesed ei mõista kunagi universumi saladust. Sellegipoolest võib seda näha "armastuse aktis".
  • Inimene peaks oma tugevaid külgi produktiivselt arendama ja küpsena olema suuteline arendama oma suhtumist oma elus. Nende hulka kuuluvad austus, hoolivus ja vastutustunne. Egoism (nartsissism) tuleks kõrvale jätta, et omandada alandlikkust armastuse vastu. Nii saab inimene jõudu arendada.

See on Erich Frommi jaoks endiselt oluline

  • Fromm kirjutab oma raamatus "Armastamise kunst" ka ema- ja isaarmastusest: "Mind armastatakse, sest ma olen" ja "Mind armastatakse, sest ma käitun õigesti". Ema ja isa armastus on tingimusteta. Ema annab lapsele hea enesetunde nii, nagu ta sündis. Lapses peaks seega tekkima eluarmastus, mitte ainult tahe maailmas püsida. Selleks peab ema end lahti võtma, soovima endale lahtilaskmist ja tagama, et ta seda teeks.
  • Armastus on side teise inimesega. See on nii-öelda inimese iseloom ja suhtumine teistesse inimestesse.
  • Erich Frommi jaoks on nn kõige fundamentaalsem armastuse liik heategevus. Seal saavad taas kokku teadmised, alandlikkus, austus ja hoolitsus. Heategevust kirjeldab autor kui inimestevahelist võrdsust. Autori jaoks on emaarmastus armastus abitu lapse vastu.
  • Autori jaoks tuleb tema raamatus "Armastamise kunst" mängu ka erootiline armastus. See pole midagi muud kui soov täiusliku liidu järele. See armastuse vorm on eksklusiivne, kuid see võib olla ka petlik. Seda vormi ei tohi segi ajada armumisega. Armastajad näevad ainult iseennast ja mitte kedagi teist. Ta on isekas. Erootika on elav ja armastab kogu oma olemise intensiivsusega üksiku inimese jaoks.

Distsipliin raamatus "Armastamise kunst"

  • Kui soovite armastada, siis Erich Frommi jaoks on oma raamatus "Armastamise kunst" distsipliin suurepärane kunst. Distsipliin peegeldub ka teistes eluvaldkondades: "Ma ei jõua kunagi kuhugi, kui ma pole distsiplineeritud."
  • Paljudel inimestel võib tööl olla distsipliin, kuid sageli tundub, et sellest jääb puudu armastusest. Kas lebate diivanil ja teile meeldib laiselda? Armastuses see üldse ei toimi, sest see on aktiivne. Peate midagi tegema, et saaksite armastada ja vastavalt olla armastatud. Ärge laske end partnerluses lahti lasta. Kuid selleks on vaja ka kannatust. Luba endale piisavalt energiat lahkus oma partnerile.
  • Frommi jaoks on oluline keskendumine distsipliinile ja kannatlikkusele, nagu ka söömine ja joomine. Seda on üksikasjalikult kirjeldatud tema raamatus "Armastamise kunst".

Erich Fromm sündis 23. märtsil 1900 Maini-äärses Frankfurdis. Ta suri 18. märtsil 1980 Šveitsis. Ta oli filosoof ja sotsiaalpsühholoog ning töötas Saksa-Ameerika psühhoanalüütikuna.

Kui kasulik see artikkel teile tundub?

click fraud protection